|
|
|
| |
PÕHIHARIDUS on kõigile kohustuslik üldharidusmiinimum. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Põhihariduse eesmärk on kujundada iseseisev õppija, kes suudab oma edasise õpitee kohta teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas isiksus ning kodanik. Põhikoolis omandab õppur pädevused, mis aitavad tal kasvada täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks – õppimisoskuse ja valmiduse elukestvaks õppeks, koostöö- ja tööoskused, ettevõtlusoskused, oma tegevuse eesmärgistamise, kavandamise ja hindamise, õigusnormide järgimise, demokraatia ning majanduse põhimõtete tundmise ja kasutamise oskused. Vt koolivalmidus.
Õppe sisu ja õpitulemused määratletakse riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekavas, vajadusel ka individuaalses õppekavas (õpilastele, kelle arengu toetamine nõuab eritähelepanu).
Põhiharidust on võimalik omandada kolme riikliku õppekava alusel:
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased)
Põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased)
Toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased)
Põhitaseme õppe põhivorm on päevaõpe.
Koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel on põhihariduse omandamine lubatud õhtuses ja kaugõppevormis või eksternina.
On olemas ka uus kutseõppeliik, mis on mõeldud koolikohustusliku ea ületanud põhihariduseta isikutele - põhihariduse nõudeta kutseõpe (KPta). Õppemaht selles õppes on 20-100 õppenädalat. Edasiõppimise võimalused on: lõpetada põhiharidus, seejärel asuda keskharidust omandama jne.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium |
| |
|
|
