KÕRGHARIDUS valmistab ette asjatundjaid iseseisvat otsustamist eeldavaks
vastutusrikkaks tööks.
Ülikoolis saab toimuda bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Ülikooli
struktuuri kuuluvas õppeasutuses (kolledžis) võib lähtuvalt regionaalsest
vajadusest toimuda rakenduskõrgharidusõpe. Rakenduskõrgkoolis toimub
rakenduskõrgharidusõpe. Kutseõppeasutuses, kus toimub keskhariduse järgne
kutseõpe, võib toimuda ka rakenduskõrgharidusõpe.
Rakenduslik suund
Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, kus praktiline töö
moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti, millest omakorda
töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab vähemalt 50
protsenti. Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3-4,5 aastat, maht 120-180
ainepunkti. Kvalifikatsioon lõpetamisel – rakenduskõrghariduse diplom.
Lõpetajad saavad suures mahus praktilised oskused/vajalikud pädevused kindlal
kutsealal töötamiseks ja neil on võimalus suunduda tööturule kesktaseme
spetsialistidena või jätkata õpinguid magistriõppes.
Vastuvõtutingimused: Iga õppeasutus kehtestab oma vastuvõtutingimused – riigi
poolt rahastatud ehk riigieelarvelistele kohtadele kehtib riigieksamite nõue.
Sisseastumisel on vaja esitada gümnaasiumi lõputunnistus või lõputunnistus
kutsekeskhariduse omandamise kohta. (Või vastav välisriigi või rahvusvaheline
kvalifikatsioon, näiteks European Baccalaureate, International Baccalaureate)
Akadeemiline suund
Spetsialistiõpe on kaheastmeline ja teooriapõhine.
Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille lõpetajad saavad
laialdased teoreetilised valdkonna alusteadmised. Õppe nominaalkestus on 3
aastat, maht 120 ainepunkti, erandina 4 aastat, maht 160 ainepunkti.
Bakalaureuseõppe läbimisel omandab üliõpilane pädevused, mis võimaldavad tal
konkureerida tööturul kesktaseme spetsialistina või jätkata õpinguid
magistriõppes.
Kvalifikatsioon lõpetamisel - bakalaureusekraad.
Vastuvõtutingimused: Iga õppeasutus kehtestab oma vastuvõtutingimused – riigi
poolt rahastatud ehk riigieelarvelistele kohtadele kehtib riigieksamite nõue.
Sisseastumisel on vaja esitada gümnaasiumi lõputunnistus või lõputunnistus
kutsekeskhariduse omandamise kohta (või vastav välisriigi või rahvusvaheline
kvalifikatsioon, näiteks European Baccalaureate, International Baccalaureate).
Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille eesmärgiks on eelduste
loomine vaimset loovust eeldaval kutse-, eri- ja ametialal spetsialistina või
õpingute jätkamiseks doktoriõppes. Nominaalne õppeaeg on 1-2 aastat, maht 40-80
ainepunkti; koos esimese astmega 5 aastat, maht 200 ainepunkti.
Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe (arsti-,
hambaarsti-, proviisori- ja loomaarstiõppes ning õpetaja erialadel) õpe vastab
kõrghariduse esimese ja teise astme õppele, mille raames teooria on suures mahus
seostatud praktikaga. Nominaalkestus on 5 aastat, maht 200 ainepunkti; arstiõppel
6 aastat, maht 240 ainepunkti.
Magistriõppe lõpetajad on eriala asjatundjad ehk kõrgtaseme spetsialistid,
kellel on võimalus õpinguid jätkata doktoriõppes.
Kvalifikatsioon lõpetamisel - magistrikraad.
Vastuvõtutingimused: Eelduseks on bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidusõppe,
kutsekõrgharidusõppe või diplomiõppe diplom. Õppeasutus võib kehtestada
täiendavaid vastuvõtutingimusi, näiteks teatud mahus teatud õppeainete läbimine
jms.
Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille eesmärgiks on eelduste
loomine tööle asumiseks valitud vaimset loovust eeldaval kutse- ja erialal
tippspetsialistina. Õppe nominaalkestus on 4 aastat, maht 120 ainepunkti; harva
3 aastat, maht 160 ainepunkti. Lõpetajad leiavad üldjuhul rakendust teadustöös,
teaduspõhise majanduse arenduses, õppejõuna töötades.
Kutse-, eri- ja ametiala iseärasuste ja traditsioonide tõttu võib mõnel alal
magistri- ja/või doktoriõpe puududa.
Kvalifikatsioon lõpetamisel – doktorikraad (teaduskraad)
Vastuvõtutingimused: magistrikraad; magistrikraadile vastav kvalifikatsioon.
Tööalase- ja vabahariduse eesmärgiks on töövaldkonna teadmiste, oskuste ja
vilumuste täiendamine ning uuendamine, et tagada edukas toimetulek tööturul.
Vabaharidusliku õppe eesmärk on võimaldada õppuri isiksuse, loovuse, annete,
initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamist ning elus vajalike
teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
|
